Õppijate tundmaõppimine

Minu esimene väljakutse abiõpetajana oli toetada autismispektri häirega last, kellel oli fantastiline detailide mälu, väga tugev matemaatikas kuid sotsiaalsed oskused väga madalad, võrreldes eakaaslastega. Ta ei võtnud kergelt omaks uusi inimesi ja muudatustest tuli teda varakult ette teavitada. Kolmandaks õppeaastaks on lapse sotsiaalsed oskused märgatavalt paranenud, ta suudab väga edukalt teha rühmatöid ja eakaaslastega mängida. Ta ei sekku enam valjuhäälselt õppetegevusse, kui mõni asi teda häirib, vaid ootab kannatlikult ja annab oma soovist kõneleda, käega märku. 
Minu enda jaoks oli suurim ja rõõmustavaim saavutus, kui sain väga vaikse ja kinnise õpilase, kes kellegagi ei rääkinud, kooliaasta lõpuks, viimases tunnis enne suvevaheaega Aliast mängima. Toetasin õpilast igas tema edusammus ja olin olemas ka neil hetkedel, kui ta üldse koostööks suuteline ei olnud. Aasta jooksul sai õpilane aru, et olen olemas ükskõik mis olukorras ja oli lõpuks valmis end avama. Kõikide õpilaste kohta, kelle juurde on mind suunatud, teen tähelepanekuid ja märkmeid individuaalse arengu jälgimise kaardile. 

Suhete loomine, keskkonna kujundamine ja õppijatest hoolimine

Ma ei hoia õpetajana õpilasega suhteid ainult tunnis. Ka vahetundides ühest klassist teise liikudes või pausile minnes ja õpilastest möödudes tervitan neid nimepidi ja kui märkan, et õpilane on kuidagi liimist lahti, nukker või tusane, ei möödu ma kunagi õpilast eirates. Ma tunnen siirast huvi õpilase käekäigu üle ka väljaspool ainetunde. Õpilased koolis teavad, et võivad minu poole pöörduda alati ja ükskõik mis murega. Kui ma ise ei ole piisvalt pädev, et neid aidata, leian alati inimese, kes teab ja saab seda teha. 

Olen aastatega õppinud end kehtestama nii, et selle pärast ei väheneks minu pehme loomus. Laps, kes tunneb ja teab reegleid, piire ja kokkuleppeid, tunneb end turvaliselt ja ei kahtle õpetaja eeskujus. Ja õpetajat usaldav õpilane on suurema tõenäosusega valmis koostööks, lastes end rohkem aidata ja juhendada - ta teab, et ta ei ole üksi. 

Kolleegide juhendamisel paigutame klassis pidevalt laudu ringi, et toetada klassis ühtsustunnet ja kuuluvust. Et mitte soodustada gruppide tekkimist ja kellegi väljajätmist. Klass juba teab, et iga päev võib tema "pesas" olla keegi uus. Peale sellise strateegia kasutuselevõttu on klassidünaamika muutunud väga sõbralikuks ja üksteisega arvestavaks. 

Võib ka juhtuda, et mõni õpilane ei ole valmis rühmas töötama. Sel juhul võimaldame tal grupist eralduda ja loome talle õppimiseks mõnusa eraldi nurga, et toetada just temast lähtuvalt tema õppetööd. 

Õpetamise kavandamine ja õpetamine

Ainesisu käsitlemine

Väärtuste kujundamine ja järgimine

Õpilasele on õpetaja koolis suurim eeskuju. Ma ei ole õpetaja ainult tunnis vaid ka vahetunnis ja tegelikult ka peale tööd, minu vabal ajal. Kiviõli on väike koht, kus kõik tunnevad kõiki ja ka tänaval kõndides olen ma õpilaste jaoks "õpetaja Melika". Iga oma teo ja käitumisega, oma kõnemaneeride ja suhtlusega olen ma õpilasele eeskujuks. 

Tundides kordame tihti klassireegleid ja konfliktide tekkimisel rõhutame üksteisest lugupidamise ja arvestamise tähtsust. Enda eeskujuga julgustan õpilasi üksteist märkama ja toetama. Samuti abi küsima ja pakkuma. 

Väiksemate õpilaste puhul on koolipäevas nii palju asju, kus esmane reaktsioon oleks neid keelata midagi tegemast. Hoopis tulemuslikum on näiteks koridoris jooksvale õpilasele öelda "koolis kõnnime", mis peatab jooksva õpilase suurema tõenäosusega kui "ära jookse!". Kui kohtan õpilast, kes kannab kapuutsi, ei ütle ma talle kunagi "ära kanna kapuutsi" vaid leian alternatiivina näiteks võimaluse tal näidata oma ilusaid juukseid ja kaunist nägu. Rõõmustav on näha, kuidas positiivne suhtumine ka negatiivsena näivasse käitumisse toob lapse näole naeratuse ja helguse. Kiviõli Riigikoolis on kasutusel VEPA metoodika. Vepa reeglid on selged igale õpilasele ja VEPA kokkulepped on igas klassiruumis õpilastele nähtaval kohal. Jutustavate õpilaste tähelepanu köitmiseks piisab õpetajal nädata käega vaid vastavat VEPA märki ja klassi saabub vaikus.

Üldpädevuste arendamine

Väärtuspädevusi arendan kokkulepitud reegitega ning tunnustan alati ausust ja koostööd. Koostöö ei tule igal lapsel lihtsalt ja mõne lapse koostööle saamine teistega võib olla pikk protsess ja väljakutse. Kuid kui tunnustada lapse pisikesi samme, on tulemuse vaavutamine tõenäolisem. Siiani ei ole minu töös ette tulnud ühtegi juhtumit, kus laps ei suudaks omandada oskust kaaslastega koos töötada ja temaga arvestada. 

Sotsiaalsete oskuste arendamiseks kasutame igapäevaselt rühmatöid, koosmängimist, mis on lapse jaoks eriti oluline, paaristööd ja rollimängud. Õpetame lapsi võtma ja kasutama rühmatöös erinevaid rolle, et nad saaksid erinevaid kogemusi ja ülesandeid. Samuti arendavad rühma- ja paaristööd empaatiat, mis on kaasava hariduse kontekstis eriti oluline. 

Enesemääratluspädevuse toetamiseks laseme õpilastel võimalusel valida ülesande raskusastet ja tunni/teema lõppedes analüüsida, mis tuli eriti hästi välja, mis vajab veel tähelepanu, mis ei õnnestunud üldse, kuidas ning mida saaks teha teisiti, paremini ja mida laps selle jaoks vajab. 

Õpipädevuse arendamiseks õpetame lastele erinevaid õppimisstrateegiaid. Kellele sobib rohkem märksõnade allajoonimine, kellele skeemid, kellele mõistetekaardid. Pidev refleksioon aitab lapsel mõista, milline õppimisviis just temale kõige paremini sobib ja tema õppimist kõige paremini toetab. 

Suhtluspädevuse arendamiseks julgustame õpilasi ise küsimusi välja mõtlema ja neid esitama. Suuname neid arutlema etteantud ja tekkivate teemade üle. Eelarvekoostamise või millegi mõõtmise probleemülesanded on heaks näiteks, kus õpilased üksteisega arvestades õpivad lahendama praktilisi probleeme. 

Ettevõtlikuspädevuse toetamiseks laseme õpilastel ise välja mõelda näidendeid ja neid tunni ajal ette kanda. Möödunud aastal läksid õpilased sellesse nii sisse, et lõpuks esitati näidendeid ka kõrvalklasside lastele ja sellest said omakorda innustust naaberklassid. Igatrimestrilised klassiüritused on hea võimalus õppetöövaliselt lasta lastel koostada õhtu kava ja tegevused, et mitu head tundi ära sisustada. Meie klassis on selleks halloween, jõulud ja kevadpidu.

Digipädevuse arendamiseks on Kiviõli Riigikoolis digiõpetuse tunnid. Ka klassis olev nutitahvel loob lõputult võimalusi avastada ja kasetada. Kahoot on laste vaieldamatu lemmik. Kuna digiõpetuse tunnis on iga lapse kasutuses arvuti, on õpetajal koostöös abiõpetajaga võimalik lastele õpetada slaidide koostamist, meiliaadressilt kirja korrektset vormistust ja saatmist ja ka multifilmide koostamist. 

Kultuurilise pädevuse arendamiseks hoiame au sees rahvakalendri tähtpäevi, näitame temaatilisi videoid, meisterdame maske ja kostüüme, võrdleme Eesti traditsioone teiste maade omadega. 

Õppijate võimestamine

Matemaatika tunnis olen kolleegi juhendamisel kasutanud diferentseeritud töölehti, kus õpilane saab ise valida ülesande raskusastme. See annab talle kogemuse, et ta suudab langetada otsuseid vastavalt oma võimetele ning seeläbi tunneb õpilane suuremat eduelamust. 

Olen suunanud õpilasi seadma endale ise väiksemaid eesmärke. Nt "Õpin sel nädalal korrutustabeli kuni 7ni", mille täitmist nad ise tunnis kontrollivad. See arendab enesejuhtimist ja vastutustunnet.  

Olen märganud, et tihti usutakse, et erivajadusega õpilane ei saa iseseisvalt õppetööga hakkama. Tihtilugu on erivajadusega õpilased isegi võimekamad kui eakaaslased, lihtsalt neile ei ole osatud õiget õppimismeetodi välja pakkuda ja rakendada. Pakkudes õpilasele diferentseeritud aga iseseisvad ülesanded, saavad nad kogeda väikseid edusamme, mida tuleb igal juhul tunnustada. Vahel õpilane ei suuda suures klassikollektiivis keskenduda. Võimalusel kasutame tunnis mürasummutavaid kõrvaklappe või eraldume klassist, et õpilane saks õppida just sellises keskkonnas, mis tema õppimist toetab. 

Tagasiside andmine ja hindamine