Enesehoiu ja professionaalsuse tagamine
Tervise hoidmine
Abiõpetajana on minu töö vaimselt nõudlik - pean leidma igapäevaselt lahendusi õpilaste toetamiseks ja olema päriselt emotsionaalselt kohal. Samuti omandades teadmisi eripedagoogikas, annab see mulle enesekindlust ja teadlikkust ärevust tekitavates olukordades ja aitab leida lahenusi rahulikult ja kannatlikult. Tööpäeva lõpus toimuvad pidevad arutelud klassi- ja aineõpetajatega ning tugipersonaliga, aitavad hästi päeva maha laadida ning hoida tasakaalu töö- ja eraelu vahel.
Koolipäev abiõpetajana on füüsiliselt aktiivne - liigun klassist klassi ja nelja korruse vahet. Kõige olulisemaks pean piisavat ööund, sest hommikul ärgates tahan olla alati väljapuhanud. Samuti toitun tervislikult ning ka vabal ajal käin jooksmas, et enda keha vormis hoida. Jooks, jalutamine ja kerge treening aitavad hästi pingeid maandada ning hoiavad vaimu erksana.
Abiõpetaja töö on meeskonnatöö - teen väga tihedat koostööd õpetajate, eripedagoogide ja tugispetsialistidega. Toetan ka õpilastevahelist suhtlust, mis eeldab head eeskuju ja kanntlikkust. Sotsiaalse heaolu tagamiseks suhtlen kolleegide ja perega, kellega saan alati jagada oma rõõme ja muresid. Suhtlemine inimestega, kes jagavad minuga samu väärtusi, muresid ja rõõme, loob turvatunde ja hea pinnase sujuvaks koostööks. Ääretult oluliseks pean töö ja eraelu lahus hoidmist. Nii ei võtagi ma tööd koju kaasa ega too eraelupingeid koolimajja. Sedasi töö ja eraelu lahushoidmine on aidanud mul aastatega hoida häid suhteid nii tööl kui kodus ja saavutada tasakaal mõlema vahel.
Töö õpilastega võib aeg-ajalt olla emotsionaalselt pingeline, mistõttu pean eriti oluliseks oma emotsioonide teadlikku juhtimist. Kui tunnen stressi või jõuetust, kasutan teadlikult rahustavaid tehnikaid (sügav hingamine, "kasti" hingamine, võimalusel olukorrast eemaldumine, vestlus kogenud kolleegiga). Samuti palun tuge kolleegidelt, kellega saan ka oma kogemusi jagada ja analüüsida. Mis saab olla parem kolleegist, kellel on nii palju kogemust ja jagada väärtuslikku õpetust? Positiivsete emotsioonide hoidmiseks väärtustan ja tunnustan ka väikseid edusamme õpilaste arengus ning hoian alati meeles miks ma oma tööd teen. See annab motivatsiooni ja tugevdab usku enda töö vajalikkusesse.
Teadlikult oma vaimse, füüsilise, sotsiaalse ja emotsionaalse heaolu eest hoolitsemine võimaldab mul pakkuda õpilastele turvalist ja toetavad õpikeskkonda ning olla usaldusväärne partner õpetajatele ja lapsevanematele.
Tasakaalu hoidmine
Abiõpetaja töö on mitmekülgne ja aktiivne, vaimselt nõudlik, mistõttu on töö- ja eraelu tasakaalu hoidmine oluline nii minu enda professionaalsele arengule kui ka isiklikule heaolule. Võimalusel planeerin oma tööpäevi nii, et jääks aega puhkuseks ja taastumiseks, selhulgas lühikesed pausid päeva jooksul ning aja planeerimine ülesannete täitmiseks.
Eraelu tasakaalu toetab minu jaoks töö ja õpingute kõrvalt planeeritud, regulaarne vaba aja veetmine pere ja sõpradega ning hobidega tegelemine. Käsitöö aitab maandada pingeid ja jooksmaskäimine annab energiat. Hoian selgelt lahus tööalased mured ja kodused olukorrad, et vältida emotsionaalset ülekoormust.
Tasakaalu hoidmine töö ja eraelu vahel võimaldab mul olla tööl järjepidev, keskendunud ja toetav õpilastele, samuti aitab see mul säilitada töömotivatsiooni.
Abiõpetaja töö toob sageli kaasa ootamatuid ja pingelisi olukordi, mis võivad tekitada stressi. Pidev eneserefleksioon ja koostöö kolleegidega aitavad jagada kogemusi ja leida lahendusi keerulistes olukordades. Tööstressi juhtimise oskus aitab hoida vaimset tasakaalu, ennetada läbipõlemist ning tagab õpilastele tabiilse ja toatava juhendamise.
Karjääritee kujundamine
Abiõpetaja töö on minu jaoks hüppelaud - läbi selle olen saanud teada, mida ma hariduses ja töös lastega päriselt teha tahan. See on ideaalne võimalus luua endale eesmärgid ja nende poole liikuda, omandades samaaaegselt teadmisi kogu õpetajaks olemise töös.
Lühiajalised eesmärgid on professionaalne enesetäiendus ja eripedagoogiliste oskuste süvendamine, oskuste arendamine erineva eri- ja toevajadusega õpilaste toetamisel, aktiivne kostöö õpetajate ja tugispetsialistidega, et õppida parimaid töövõtteid ja seadusandlust.
Pikaajalised eesmärgid hõlmavad uute abiõpetajate toetamist, võimalusel juhendamist (kui olen kvalifikatsiooni omandanud), jätkuvalt täiendada erialaseid teadmisi, et toetada enda arengut. Ülikooli lõpetades asuda tööle eripedagoogina, kellel on võimalus vahetult sama-aegselt ka tunde anda, et märgata ja kaardistada toe vajadust klassis ja individuaalselt. Abiõpetajana näen, et abivajavaid õpilasi on klassides rohkem, kui ressurssi, et neid aidata. Tulevikus soovin luua tugisüsteemi nii, et abi jõuaks iga õpilaseni võimalikult vara.
Teadmiste ajakohastamine
Abiõpetajana pean oluliseks pidevat enesetäiendamist ja uusimate õpetamis- ning õppimispraktikate rakendamist oma igapäevatöös. Viimastel aastatel olen lugenud (ka seoses õpingutega) erinevaid kaasava hariduse ja õppe diferentseerimisega seotud artikleid ja uuringuid. Samuti olen saanud väga hea kogemustepagasi erinevate ainete õpeteajatelt, kuidas erinevatele õpilastele erinevaid töid diferentseerida, et toetada õpilaste individuaalseid vajadusi ja arengut.
Aili Järvesaare magistritöö "Õpetajate arvamused kaasava hariduse rakendamisest käsitöö ja kodunduse tundides" võtab väga ilusti kokku hetkeolukorra kaasava hariduse teemadel. Ja mitte ainult käsitöö ja kodunduse tundides. Magistritööst selgub, et õpetajatel on puudujääke nii teadmistes kui ka oskustes kaasava hariduse põhimõtete rakendamisel, mis takistab haridusliku erivajadustega õpilaste paremat kaasamist ja sobivate õppevahendite kasutamist. Õpetajad küll tunnistavad kaasava hariduse väärtust, kuid rõhutavad vajadust abipersonali ja ressursside järele. Puutudes ise kokku paljude erinevate õpetajatega, on nende ühine läbiv teema mure. Mure õpilaste pärast, mure ajapuudusest tingitud raskuste pärast, kus füüsiliselt ei hõuta igale õpilasele ainet õpetada ja kohandada nii, nagu kaasava hariduse põhimõtted ideaalis ette näevad.
Minu südameteema on õpetajate vaimne tervis. 2023 aasta juunikuu Õpetajate Lehes ilmunud artiklis "Õpetaja heaolu ja vaimne tervis - milline on hetkeolukord ja kuidas saame seda parandada?" käsitletakse Eesti õpetajate vaimset heaolu ja selle mõju töökeskkonnale ning õpilaste arengule. Autorid toovad välja, et õpetajad on koolis keskne element, kes kujundab iga päev õpilaste õpikeskkonna ja mõjutab nende emotsionaalset kogemust. Artikkel rõhutab, et haridusasutus ei ole ainult õpikeskkond, vaid ka töökeskkond. Autorid soovitavad rohkem tähelepanu pöörata õpetajate vaimsele tervisele. Sedasama rõhutasin ka mina ise Tuulike Kivestule antud intervjuus "Abiõpetaja - väike valge ingel klassiruumis", mis ilmus 2025. aasta veebruaris Õpetajate Lehes. (https://www.opleht.ee/2025/02/abiopetaja-vaike-valge-ingel-klassiruumis/)
Ülikoolis õppides olen saanud põhjalikud teadmised digiõppevahendite koostamisest, kasutamisest ja kasulikkusest HEV õpilaste õpetamisel õppeaines "õppekeskkond ja õppevara".
Hoian end pidevalt kursis uute artiklite ja uuringutega, sest tean, et need aitavad mul täiustada oma õpetamispraktikat. Jätkan nende teadmiste täiendamist ja rakendamist, samuti jagan neid kolleegidega, et üheskoos tagada kvaliteetne ja kaasaaegne haridus igale lapsele.
Create Your Own Website With Webador